10. juunil toimus EstMIA esimene ümarlaud „E-tervise strateegia – mida saab kogukond päriselt ära teha?“, mille keskmes oli küsimus, kuidas saab meditsiiniinformaatika kogukond panustada Eesti e-tervise strateegia elluviimisse.
Üritus toimus hübriidformaadis TalTech innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory ning veebis MS Teamsi vahendusel. Ümarlaua keskmes oli küsimus, milline roll saab olla kogukonnal Eesti e-tervise strateegia elluviimisel: kus võiks EstMIA aidata eri osapooli kokku tuua, probleeme selgemalt sõnastada ning leida praktilisi koostöökohti strateegia elluviimise toetamiseks.
Patrick Pihelgas tutvustas Eesti e-tervise strateegiat
Ümarlaua avas Sotsiaalministeeriumi digilahenduste poliitikajuht Patrick Pihelgast, kes tutvustas Eesti e-tervise strateegiat ja jagas värskemaid mõtteid selle elluviimisest. Ettekandes avas ta strateegia põhisuundi ning järgmist arenguhüpet, mida Eesti e-terviselt oodatakse.
Patricku ettekanne lõi arutelule raami: Eesti e-tervise areng ei sõltu ainult tehnoloogiast või üksikutest infosüsteemidest, vaid ka sellest, kuidas kasutame andmeid tõhusamalt, vähendame tervishoiutöötajate koormust, loome kasutajakesksemaid teenuseid ning toome eri osapooled ühiste eesmärkide ümber kokku.
E-tervise strateegia on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehel:
https://sm.ee/sites/default/files/documents/2025-02/E-tervise%20strateegia.pdf
Paneel: visioonist praktikani
Ettekandele järgnes paneeldiskussioon „E-tervise strateegia: visioonist praktikani“, kus osalesid:
- Heidi Alasepp, arendusjuht, Järvamaa Haigla
- Andres Lasn, tegevjuht, Certific
- Janek Kapper, juhatuse liige, Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts
- Elena Sügis, andmeteadlane ja õppejõud, Tartu Ülikool / Nortal
Paneel tõi kokku tervishoiu, patsientide, teaduse ja tehnoloogia vaatenurgad. Läbiva teemana kerkis esile lõhe strateegilise visiooni ja tegeliku rakendamise vahel. Kuigi strateegia annab Eesti e-tervise arengule tugeva suuna, sõltub selle elluviimine praktilisest vastutusest, ressurssidest, koostöömudelitest ning sellest, kui hästi uued lahendused haakuvad igapäevaste tööprotsessidega.
Osalejad rõhutasid, et patsiendid ja kogukonnad on endiselt alakasutatud ressurss ning nende kaasamine peab olema sisuline, mitte üksnes sümboolne. Tervishoiuteenuse osutajate vaatenurgast peavad digilahendused toetama ravitööd: säästma aega, vähendama dubleerimist ja sobituma loomulikult kliinilistesse töövoogudesse. Arutelus toodi esile ka Eesti terviseandmete suur potentsiaal, eriti tehisintellekti, ennetuse ja teadustöö vaates, kuid samas ka püsivad probleemid andmekvaliteedi, ligipääsu ja e-tervise lahenduste tegeliku mõju mõõtmisega.
Innovatsiooni vaatenurgast rõhutati vajadust selgemate koostööteede järele riigi, tervishoiuteenuse osutajate ja erasektori arendajate vahel. Paneelis oldi üksmeelel, et strateegia elluviimine eeldab koosloomet, selgemaid prioriteete, jagatud vastutust ning kiiremat liikumist ideedest testitud lahendusteni.
Aruteluringid: mida saab kogukond päriselt ära teha?
Pärast paneeli jätkus arutelu väiksemates gruppides. Eesmärk oli paremini mõista, kus EstMIA kogukond võiks väärtust luua, milliseid tegevusi saaks ühiselt edasi arendada ning milliste teemade ümber võiksid kujuneda edasised töögrupid.
Arutelud keskendusid neljale teemale:
1. Inimkeskne tervishoid
Osalejad arutasid, et „inimkeskne tervishoid“ on sageli kasutatav mõiste, kuid vajab selgemat sisustamist ja mõõtmist. Kogukond saaks aidata välja töötada praktilisi määratlusi, mõõdikuid ja tagasisidemeetodeid, näiteks patsiendipaneelide, kasutajakogemuse testimise ja tegelike kasutajateekondade kaardistamise kaudu.
2. Andmed ja AI
Arutelu keskendus sellele, kuidas EstMIA kogukond saaks tõsta teadlikkust terviseandmete ja tehisintellekti kasutamise võimaluste, piiride ja riskide kohta. Esile toodi vajadus selgitada patsientidele, kus nende terviseandmed asuvad, kuidas neid kätte saada ja kellele neid soovi korral jagada. Samuti nähti väärtust andmete ja AI teadmusbaasis, mis annaks ülevaate Eesti terviseandmete kasutusvõimalustest, võimalikest AI-lahendustest ja vastutustundliku kasutamise põhimõtetest. Lisaks rõhutati vajadust suurendada teadlikkust kliinilises praktikas, eriti seoses tundlike terviseandmete kasutamisega avalikes keelemudelites.
3. Tervishoiutöötajate koormus
Osalejad keskendusid „digitaalse raiskamise“ vähendamisele: tegevustele, süsteemidele ja protsessidele, mis võtavad aega, kuid ei loo piisavalt väärtust. Võimalike järgmiste sammudena nimetati suurimate ebatõhususte kaardistamist, lahenduste koosloomist häkatonide või kiirete testimiskeskkondade kaudu ning tugevama valideerimiskultuuri kujundamist enne uute tööriistade kasutuselevõttu.
4. Rakendamine ja ressursid
Neljas arutelu keskendus sellele, kuidas saaks strateegia elluviimise vastutust jagada riigi ja laiema kogukonna vahel. Osalejad leidsid, et kogukond saaks strateegiat toetada töörühmade, pilootprojektide, valideerimistegevuste, ülikooliprojektide, iduettevõtete kaasamise ning selgemate tervishoiusüsteemi sisenemise teekondade kaudu.
Vaata videosalvetsust siit
Peamised järeldused
Ümarlaud oli samm selle poole, et leida selgemaid ja käegakatsutavamaid viise, kuidas EstMIA kogukonnana saab toetada Eesti e-tervise arengut ja strateegia elluviimist. Selleks, et mõista, kus kogukonnast päriselt kasu võiks olla, ongi vaja sellist ühist aruteluruumi: tuua eri vaated kokku, küsida praktilisi küsimusi ja otsida kohti, kus ühine panus võiks luua tegelikku väärtust.
Arutelust koorus välja mitu selget sõnumit. Eesti e-tervise strateegia annab tugeva visiooni, kuid peamine väljakutse on selle elluviimine. Suurim lõhe paikneb strateegiliste eesmärkide ja igapäevaste töövoogude vahel, eriti tervishoiutöötajate ja patsientide vaates.
Kogukond on endiselt alakasutatud ressurss. Patsiendid, teadlased, tervishoiutöötajad, iduettevõtted ja teised valdkonna eksperdid saaksid rohkem panustada, kui kaasamiseks oleksid selgemad struktuurid, tunnustus ja ligipääsuvõimalused.
Andmed on e-tervise tuleviku keskmes, kuid nende potentsiaal ei ole veel täielikult kasutuses. Peamised takistused on seotud andmekvaliteedi, ligipääsu ja kasutatavusega. Samal ajal pakuvad tehisintellekt, ennetus ja olemasolevate andmete parem kasutamine suuri võimalusi.
Samuti vajab inimkeskne tervishoid selgemat sisu. See ei tohiks jääda üksnes loosungiks, vaid vajab määratlusi, mõõdikuid ja pidevat tagasisidet inimestelt, kes tervishoiuteenuseid kasutavad ja osutavad.
Nähes ruumis nii palju kaasamõtlevaid ja pädevaid inimesi, jäi kõlama optimistlik tunne. On tugev tunne, et EstMIA saab kujuneda toetavaks jõuks Eesti terviseinformaatikas, aidates inimesi kokku tuua, probleeme selgemalt sõnastada ja ideid ühiselt edasi arendada.
EstMIA tänab Patrick Pihelgast, paneliste Heidi Alasepp, Andres Lasn, Janek Kapper ja Elena Sügis, ning kõiki osalejaid , kes panustasid arutelusse oma kogemuste, küsimuste ja ideedega.
Lisa kommentaar